21. oktoobri hommikul käis Slivka ikka ringi ja kräunus. Kui koeraga väljas ära käisin, tulin temaga koos voodisse. Siis hakkas ta juba imelikult käituma. Oli rahutu - ronis teki alla, siis jälle minu sülle, siis voodi alla alusteki sisse... Ma ei arvanud midagi, sest polnud ühtki mõtet selle kohta, et ta võiks tiine olla...
Järsku kui ta uuesti teki alla puges, nägin voodi peal märga laiku.
Pärast seda nägin ta saba all midagi pruuni ja ehmusin. Nägin paar päeva tagasi fotot mädaemakaga kassist ja lugesin sümptomeid, üheks neist oli pruunika olluse väljumine tupest. Läksin närvi, helistasin arstile, aga kuna kassi puur oli venna juures, siis leppisin kokku homse peale. Vaadates kassi rahutut käitumist ja närvitsedes veel, helistasin uuesti ja palusin meid samal päeval vastu võtta. Kassi viisin läbi terve linna arsti juurde korvis... Väga raske oli, pidin kiiresti minema, sest arst palus tulla poole tunni jooksul.
Kui sinna jõudsime, arvas arst kohe, et kass on tiine!! Mina olin shokis...
Nii ma siis läksingi väidetavalt tiine kassiga tagasi läbi linna koju. Koju jüudes ronis kass kohe ühest korvist välja, läks kööki ja leidis oma lemmiku, suurema korvi.
Minul oli aeg juba koeraga jalutama minna. Jalutuskäigu ajal ei tulnud üldse mõtteid kassi kohta, olin vist shokis.
Tulime tagasi, uksel võttis meid nagu alati vastu Slivka.
Panin koera ära ja avasin vaikselt korvi kaane, samal ajal ronis sinna ka Slivka. Ja siis ma nägingi seal väikest musta vorstikest...
Slivka sai emaks!!!
Imelik on see, et ta keset sünnitust ikkagi meile vastu tuli... Ja platsenta sõi ka alles siis ära, kui mina korvi lahti tegin. Vist ei saanud aru, mis temaga toimub :))
Imelik on see, et ta keset sünnitust ikkagi meile vastu tuli... Ja platsenta sõi ka alles siis ära, kui mina korvi lahti tegin. Vist ei saanud aru, mis temaga toimub :))
No comments:
Post a Comment